Võlamenetlus

Mis on võlamenetlus?

võlamenetlus

See on juriidiline protsess, mis toimub siis, kui võlgnik ei täida oma võlgnevust võlausaldajale. Olgu selleks näiteks siis väikelaen, kiirlaen, autolaen, hüpoteeklaen või kodulaen. Võlamenetlus on viis, kuidas võlausaldaja saab õiguskaitset ja püüab sundida võlgnikku tasuma võlgnevust või võtma muud meetmed võlgade sissenõudmiseks.

Võlamenetlus protsess 

võlamenetlus protsess

Võlamenetluse protsess võib erineda olenevalt laenuandjast, kuid siin on siiski mõned etapid:

  1. Enne menetluse algust saadetakse võlgnikule tavaliselt hoiatused ja meeldetuletused, et teavitada teda võlgnevusest ja nõuda selle tasumist. Need võivad sisaldada kirjalikke hoiatusi ja makse meeldetuletusi.
  2. Kui võlgnik ei reageeri hoiatustele ega tasu võlgnevust, võib võlausaldaja esitada võlanõude või hagi kohtusse. Võlanõue on ametlik dokument, milles võlausaldaja esitab nõude võlgniku vastu, paludes kohtul määrata võlgnevus ja võimalusel sundida võlgnikku tasuma.
  3. Kohtumenetlus algab siis, kui võlanõue esitatakse kohtule. Kohtus kuulatakse ära mõlema poole argumendid ja tõendid ning langetatakse otsus võlgnevuse kohta. Kohtuotsus võib sisaldada kohustust tasuda võlgnevus, maksta viiviseid või muudatustega seotud nõudeid.
  4. Kui kohtuotsus on tehtud ja võlgnik ei täida selle alusel tasumiskohustust, võib võlausaldaja taotleda täitemenetlust. See võib hõlmata vara arestimist, palga kinnipidamist või muude meetmete võtmist võlgnevuse sundtäitmiseks.

Võla sissenõudmine

Juhul kui sinu võla tagasimakse hilineb saadab laenuandja sulle võlateate, ehk hakkab võla sissenõudmine. Kui sa viivitad makse tasumisega kas või ühe päeva, on laenuandjal igasugune õigus küsida viivist. Esimene võlateade ehk meeldetuletuskiri on tasuta. Seejärel võidakse küsida maksimaalselt 5 eurot meeldetuletuskirja kohta. Peale meeldetuletskirju on laenuandjal õigus leping sinuga lõpetada ning anda see näiteks üle inkassole (või mõnele muule poolele, kes asjaga edasi tegeleb).

Mida teha kui saan võlateavituse?

Kui saad võlateavituse, on oluline olukorraga kiiresti tegelema hakata. Pead liiva alla peita kindasti ei tohi. Siin on laena kohe selgitanud välja järgnevad sammud, mis aitavad sul võlgadega tegeleda:

  1. Uuri võlateavitust põhjalikult, et saada täpset teavet võla suuruse, maksetähtaja ja võlausaldaja kohta. Veendu, et teave on õige ja mõista täielikult võla tagamaid.
  2. Võta ühendust võlausaldajaga võimalikult kiiresti pärast võlateavituse saamist. Selgita oma olukorda ja arutage võimalusi võla tasumiseks või maksegraafiku seadmiseks. Võlausaldajaga suhtlemine aitab leida vastuvõetavaid lahendusi ja vältib võlgade sissenõudmisega seotud ebameeldivusi.
  3. Kui sul on raskusi võla ühekordse tasumisega, püüa kokku leppida maksegraafikus, mis võimaldab sul tasuda võla osade kaupa kindlaksmääratud perioodi jooksul. Arutle võlausaldajaga paindliku makseplaani üle, mis vastaks su võimekusele ja aitaks sul võla tasuda.
  4. Uuri välja oma õigused ja vastutused seoses võlgadega ning võlausaldaja sissenõudmisega. Oluline on olla teadlik seaduslikest protsessidest, et kaitsta end ebaõiglaste või ebaseaduslike meetmete eest.
  5. Ära peida pead liiva alla, võlateavituse ignoreerimine teeb olukorra ainult hullemaks. Tegutse kiiresti ja vastutustundlikult. Leia sulle sobivad lahendused.

Võlamenetlus ja maksehäireteregister

Maksehäireteregister on andmebaas, mida haldab Creditinfo ja kuhu saab sisestada teateid maksehäirete kohta. See register võimaldab igaühel teatada isikutest, kes ei ole täitnud oma rahalist kohustust. Maksehäirete registreerimise õigus on ettevõtetel, kes on sõlminud lepingu Creditinfoga ning omavad nõudeõigust ehk juriidilist õigust nõuda kohustuste täitmist.

See tähendab, et maksehäirete registreerijaks võib olla laenuandja või see osapool, kellele laenuandja on võlgnevuse üle andnud, näiteks inkassofirma. Need asutused või ettevõtted on õigustatud sisestama maksehäirete teateid vastavasse registeri, et hoiatada teisi potentsiaalseid võlausaldajaid ja finantsasutusi.

Maksehäire saab registreerida järgmistel tingimustel:

  1. Viivituse periood: Maksehäire saab sisestada, kui makse on viibinud rohkem kui 45 päeva. See tähendab, et võlgnevus on jäänud tasumata üle 45 päeva pärast maksetähtaega.
  2. Summa suurus: Maksehäire saab registreerida, kui võlgnev summa koos viiviste ja intressidega ületab 30 eurot. See tähendab, et võlg on kasvanud üle 30 euro suuruseks pärast viivituse perioodi.
  3. Vaidlustuse puudumine: Maksehäire saab registreerida ainult juhul, kui võlgnevust ei ole vaidlustatud. See tähendab, et võlgnik ei ole esitanud vastuväiteid või vaidlustanud võlgnevuse õigsust.

On oluline mõista, et maksehäirel on laiemad tagajärjed peale registrite märke. See võib piirata finantsvõimalusi ja mõjutada isegi tööalast konkurentsivõimet, kui krediidiajalugu kontrollitakse. Seetõttu on oluline, et kui sa laenad raha, siis tee seda vastutustundlikult. Ning püüa vältida maksehäireid ning taga regulaarne võlgade tasumine ja hea krediidikäitumine.

KKK

Millised on võlamenetluse tavalised etapid?

Etapid võivad kohati erineda, kuid tavaliselt hõlmavad need järgmist: võlgniku hoiatus, kohtuasja esitamine, kohtuistung, kohtuotsuse tegemine ja võlgniku vara arestimine või sissetulekute kinnipidamine

Kuidas võlgnik saab teada, et teda on võlamenetlusega hõlmatud?

Võlgnikule tuleb teatada kohtu kaudu esitatud hagist või ametlikust teatisest, mis sisaldab infot võlgnevuse kohta ja õiguslikke samme.

Kuidas võlgnik saab reageerida võlamenetlusele?

Võlgnikul on õigus vastata kohtuasjale, esitada vastuväiteid ja põhjendusi ning kaaluda võlgade restruktureerimist või läbirääkimisi võlausaldajaga.

Millised on tagajärjed, kui võlgnevust ei tasuta kohtuotsuse kohaselt?

Kui võlgnevust ei tasuta vastavalt kohtuotsusele, võivad järgneda vara arestimine, sissetulekute kinnipidamine või muud täitemeetmed. Lisaks võib see mõjutada võlgniku krediidireitingut ja finantsstabiilsust.

Millised on alternatiivid võlamenetlusele?

Enne võlamenetluse algatamist võiksid võlausaldajad ja võlgnikud kaaluda alternatiive, nagu võla restruktureerimine, võlgade konsolideerimine, võlasumma osaline kustutamine või vabatahtlik võlamakseplaani kokkuleppimine.

Uppdaterad: 4 detsember 2023