Maksehäire on võlgniku poolt rahalise kohustuse rikkumine summas vähemalt 30 eurot, mis on kestnud rohkem kui 45 päeva arvates maksetähtpäevast. Maksehäirete infot sisestavad ja kasutavad Eesti krediteerijad erinevatest valdkondadest, et hinnata oma koostöö- või lepingupartnerite maksevõimet ja usaldusväärsust.
Maksehäire on olukord, kus isik või ettevõte ei suuda õigeaegselt täita oma maksekohustus. Eestis avaldatakse maksehäired maksehäireregistris, kui võlgnevus on kestnud üle 45 päeva ja selle summa on vähemalt 30 eurot. Maksehäire aluseks olev võlgnevus peab olema tõene, sissenõutav ja kontrollitud.
Maksehäireregister on register, kus on avaldatud eraisikute ja ettevõtete maksehäired ehk võlgnevused. Infot sisestavad ja kasutavad Eesti krediteerijad erinevatest valdkondadest, et hinnata oma koostöö- või lepingupartnerite maksevõimet ja usaldusväärsust.
Maksehäire eesmärk on aidata hinnata inimese või ettevõtte krediidivõimelisust. See aitab kaitsta ka võlgnikku ennast, et ta ei võtaks endale liigseid kohustusi. Kui võlgnevus on tasutud, lisatakse maksehäirele lõpukuupäev. Lõpetatud maksehäireid avaldatakse registris ettevõtete puhul 7 aastat ja eraisikute puhul mitte kauem kui 5 aastat pärast maksehäire lõpetamist. Registrit haldajaks on Creditinfo Eesti AS.
Aktiivne häire mõjutab sinu laenuvõimalusi negatiivselt, sest see näitab, et sa ei ole usaldusväärne maksepartner. Enamasti ei ole sul võimalik saada laenu maksehäirega, sest laenu taotledes vaatab laenuandja sinu häireid enne laenuotsuse tegemist ja võib sinu laenutaotluse tagasi lükata või nõuda kõrgemat intressi või lisatagatisi.
Maksehäire mõjutab ka sinu krediidiskoori, mis on numbriline hinnang sinu maksevõimele ja -käitumisele. Mida madalam on sinu krediidiskoor, seda raskem on sul saada soodsaid laenutingimusi. Seetõttu on oluline hoida oma häired minimaalsed või neist üldse hoiduda.
Oma häirete kohta saad teavet Creditinfo veebilehelt. Sealt saad tasuta vaadata oma ootel, vaidlustatud, kehtivate ja lõpetatud maksehäireid. Samuti saad näha, millised ettevõtted on need sinu kohta sisestanud ja millal nad seda tegid. Kui soovid oma häirete raportit jagada kolmanda isikuga, siis saad seda teha lisatasu eest.
Maksehäirete avaldamisel tuleb järgida andmekaitse põhimõtteid ja seadusi. Nagu me mainisime eelnevalt, siis peab häire aluseks olev võlgnevus peab olema tõene, sissenõutav ja kontrollitud. Andmeid uuendatakse vastavalt võlasaldole vähemalt üks kord nädalas. Ja lõpetatakse võlgnevuse aluseks oleva kohustuse rikkumise lõppemisel, näiteks võlgnevuse täielikul tasumisel.
Registris avaldatud info mõjutab oluliselt isiku krediidivõimet ja mainet. Seetõttu on soovitatav vältida selle tekkimist ja tasuda oma võlad õigeaegselt. Kui sul on häire juba tekkinud, siis tuleks püüda see võimalikult kiiresti likvideerida. Kui sa ei ole nõus oma maksehäirega või leiad, et see on ekslikult sisestatud, siis saad selle vaidlustada Creditinfo Eesti AS-i või andmekaitse inspektsiooni kaudu.
Kui sa ei ole nõus oma või leiad, et häire on ekslikult sisestatud, siis on sul võimalik see vaidlustada järgmiselt:
Maksehäiret saad kustutada ainult siis, kui oled tasunud oma võlad või sõlminud võlausaldajatega maksegraafikud. Kui sa oled seda teinud, siis peavad võlausaldajad lõpetama sinu häired Creditinfo kaudu.
Lõpetamise kuupäevaks on võlgnevuse tasumise päev. Nagu me juba mainisime, siis peale häire lõpetamist jääb see registrisse nähtavaks veel kuni 5 aastaks, kuid ei mõjuta enam sinu krediidiskoori ega laenuvõimalusi.
Uuendatud: 7 august 2024
Toomas Mägi on Eesti sisulooja ja majandusteemadel ekspert, kes on omandanud suure populaarsuse oma teadmiste ja teavitustööga laenude ja majanduse valdkonnas. Ta on tuntud oma võime poolest keerukaid majanduslikke mõisteid lihtsustada ja neid laiemale publikule arusaadavaks muuta. Toomas Mägi sisulooming keskendub laenudele ja majandusele, pakkudes oma jälgijatele ja lugejatele põhjalikke selgitusi laenutoodete kohta, rahalise planeerimise strateegiatele ning majandusarengutele nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.
