Krediidivõimekus

Krediidivõimekus on üks olulisemaid tegureid, mida laenuandjad arvestavad laenuotsuste tegemisel. See tähendab laenutaotleja võimet ja valmidust täita oma kohustusi laenuandja ees. Selle võimekuse hindamine on protsess, mille käigus laenuandja analüüsib laenutaotleja finantsolukorda, maksekäitumist, isiklikke andmeid ja muid asjaolusid, mis võivad mõjutada laenu tagasimaksmise tõenäosust. Hindamise eesmärk on vähendada laenuandja krediidiriski ja kaitsta laenutaotlejat ülelaenamise eest.

Mis on krediidivõimekus?

Krediidivõimekus on laenuvõtja võime ja valmidus täita oma laenukohustusi laenuandja ees. See tähendab, et laenuvõtja suudab laenud raha tagasi maksta kokkulepitud tingimustel ja ajal. Krediidivõimekus sõltub laenuvõtja sissetulekust, varadest, kuludest, võlgadest, makseajaloost ja muudest teguritest, mis mõjutavad tema rahalist olukorda.

Miks on krediidivõimekus olnuline?

See on oluline nii laenuvõtjale kui ka laenuandjale. Laenuvõtjale on see oluline, sest see määrab, kas ta saab laenu üldse võtta ja millistel tingimustel. Kui laenuvõtja krediidivõimekus on hea, siis on tal suurem tõenäosus saada laenu soodsama intressi ja väiksema tagatise nõudega. Kui laenuvõtja krediidivõimekus on halb, siis on tal raskem laenu saada või peab ta nõustuma kõrgema intressi ja suurema tagatise nõudega. Laenuandjale on krediidivõimekus oluline, sest see aitab hinnata laenuvõtja maksevõimet ja maksetahte. Kui laenuvõtja krediidivõimekus on hea, siis on laenuandjal väiksem risk, et laenuvõtja jääb maksmisega hätta või ei maksa laenu üldse tagasi. Kui laenuvõtja võimekus on halb, siis on laenuandjal suurem risk, et laenuvõtja ei täida oma laenukohustusi ja laenuandja peab kasutama tagatist või nõudma laenuvõtjalt täiendavaid makseid.

Krediidivõimekus ja selle hindamine

Krediidivõimekuse hindamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid ja mudeleid, millest üks on näiteks krediidiskooring. Krediidiskooring on numbriline hinnang, mis väljendab laenuvõtja krediidiriski. Krediidiskooring arvutatakse laenuvõtja isiku- ja finantsandmete põhjal, kasutades statistilisi või matemaatilisi mudeleid. Krediidiskooringu abil saab laenuandja kiiresti ja objektiivselt otsustada, kas anda laenuvõtjale laenu ja millistel tingimustel.

Meetodid ja mudelid

Üldiselt võib eristada kahte peamist meetodit: subjektiivne ja objektiivne. Subjektiivne meetod põhineb laenuandja isiklikul hinnangul laenuvõtja krediidivõimekuse kohta, mis võib olla mõjutatud laenuandja kogemusest, intuitsioonist, eelarvamustest või muudest teguritest. Objektiivne meetod põhineb kvantitatiivsetel andmetel ja statistilistel või matemaatilistel mudelitel, mis annavad laenuvõtjale numbrilise skoori või hinnangu, mis väljendab tema krediidiriski. Objektiivne meetod on tavaliselt kiirem, täpsem ja usaldusväärsem kui subjektiivne meetod.

Objektiivne mudel

Objektiivse krediidivõimekuse hindamise mudelid võivad kasutada erinevaid andmeid ja muutujaid, mis mõjutavad laenuvõtja krediidivõimekust. Näiteks võivad need olla:

• Laenuvõtja isiku- ja demograafilised andmed, nagu vanus, sugu, haridus, perekonnaseis, elukoht, töökoht, amet, staaž jne.
• Laenuvõtja finants- ja majanduslikud andmed, nagu sissetulek, varad, kulud, võlad, makseajalugu, krediidiskoor, krediidiajalugu, krediidikasutus, krediidikohustused jne.
• Laenuvõtja käitumuslikud ja psühholoogilised andmed, nagu maksetahe, maksekäitumine, riskikäitumine, riskitaluvus, eelistused, vajadused, motiivid, hoiakud, usaldusväärsus, lojaalsus jne.
• Laenuandja ja laenu tingimused, nagu laenu liik, suurus, intress, tähtaeg, tagatis, leping, kampaania, soodustus, lisateenused jne.
• Väline keskkond ja turuolukord, nagu majanduskasv, inflatsioon, töötus, intressimäär, konkurents, regulatsioon, innovatsioon, trendid, nõudlus, pakkumine jne.

Objektiivse krediidivõimekuse hindamise mudelid võivad kasutada erinevaid tehnikaid ja meetodeid, mis aitavad andmeid analüüsida ja hinnata. Näiteks võivad need olla:

• Statistilised ja ökonomeetrilised meetodid, nagu regressioon, korrelatsioon, diskriminantanalüüs, faktoranalüüs, klasteranalüüs, anova, t-test, z-test jne.
• Matemaatilised ja optimeerimise meetodid, nagu lineaarne ja mittelineaarne programmeerimine, dünaamiline programmeerimine, võrgustiku optimeerimine, otsustuspuud, otsustusmatriitsid, otsustusreeglid jne.
• Tehisintellekti ja masinõppe meetodid, nagu neuronaalsed võrgud, otsustuspuud, toetvektormasinad, loogiline regressioon, k-nn, k-means, Bayesi võrgud, geneetilised algoritmid, sügavõpe jne.

Krediidivõimekuse hindamise meetodid ja mudelid on pidevas arengus ja täiustamises, et vastata muutuvatele turu- ja kliendivajadustele, parandada krediidihalduse efektiivsust ja kvaliteeti, vähendada krediidikulusid ja -kahjusid, suurendada kliendirahulolu ja -lojaalsust ning saavutada konkurentsieelis.

Kuidas parandada krediidivõimekust?

Oluline on, et laenuvõtja hoiaks ja parandaks oma krediidivõimekust, et saada paremaid laenupakkumisi ja vältida makseraskusi. Krediidivõimekuse parandamiseks on meil laenkohe.ee ekspertidel mõned kasulikud nõuanded:

Maksa oma olemasolevad võlad õigeaegselt ja täielikult

See näitab, et oled usaldusväärne ja vastutustundlik laenuvõtja, kes ei jäta oma kohustusi täitmata. Kui sul on maksehäireid, püüa need võimalikult kiiresti likvideerida ja vältida uusi. Maksehäired kahjustavad sinu krediidiajalugu ja -reitingut, mis on laenuandjate jaoks olulised näitajad sinu krediidiriski hindamisel. Krediidiajalugu ja -reitingut saad kontrollida Creditinfo Eesti AS kaudu, mis on Eesti suurim krediidiandmete haldaja ja maksehäireregistri pidaja.

Jälgi oma sissetulekute ja kulude suhet

Püüa hoida oma kulud madalamad kui sissetulekud, et sul oleks piisavalt raha oma laenumaksete jaoks. Kui sul on liiga palju kohustusi või kulutusi, võib see viia ülelaenamiseni ja maksejõuetuseni. Tee endale eelarve ja jälgi oma rahavoogu. Vähenda oma tarbimist ja säästa raha hädaolukordade jaoks. Kui sul on võimalik, suurenda oma sissetulekuid, näiteks otsides lisatööd, müües oma kasutamata asju või investeerides oma raha tulusatesse projektidesse.

Kasuta oma olemasolevaid krediidivõimalusi mõistlikult ja vastutustundlikult

Ära kasuta oma krediitkaarti või krediidikontot liiga sageli või liiga suurtes summates. See võib viia krediidikasutuse suurenemiseni, mis tähendab, et kasutad oma krediidilimiidist suuremat osa. Krediidikasutus on üks teguritest, mis mõjutab sinu krediidireitingut. Mida suurem on sinu krediidikasutus, seda halvem on sinu krediidireiting.

Üldiselt soovitatakse hoida oma krediidikasutus alla 30%. Näiteks kui sul on krediitkaart, mille limiit on 1000 eurot, siis ära kasuta sellest rohkem kui 300 eurot. Maksa oma krediitkaardi või krediidilimiidi saldot regulaarselt ja täielikult, et vältida intresside kuhjumist ja krediidikasutuse suurenemist.

Ära taotle liiga palju uusi laene või krediite

Iga kord, kui taotled uut laenu või krediiti olgu selleks siis väikelaen, refinantseerimislaen või kiirlaen, tehakse sinu kohta krediidipäring, mis jääb sinu krediidiajalukku. Liiga palju krediidipäringuid võib mõjuda negatiivselt sinu krediidireitingule, sest see näitab, et oled krediidi suhtes ahne või meeleheitel. Lisaks võib see tekitada kahtlust, et sul on raskusi oma olemasolevate kohustuste täitmisega. Seetõttu taotle uut laenu või krediiti ainult siis, kui sul on seda tõesti vaja ja kui oled kindel, et saad sellega hakkama. Laena kohe ja võrdle erinevaid laenupakkumisi meie laenkohe.ee lehel ja vali see, mis sobib kõige paremini sinu vajadustele ja võimalustele.

Kasuta erinevaid finantsteenuseid ja näita oma mitmekülgsust

Kui oled juba mitu aastat kasutanud erinevaid finantsteenuseid, nagu laenud, liisingud, krediitkaardid, krediidilimiidid jne, ja teinud õigeaegselt makseid ilma oluliste viivitusteta, siis see parandab sinu krediidiajalugu ja -reitingut. See näitab, et oled kogenud ja oskuslik laenuvõtja, kes suudab hallata erinevaid krediiditooteid. Eriti positiivselt mõjub see, kui oled tagastanud suuremaid kohustusi, nagu hüpoteeklaen või autoliising. Samuti on hea, kui kasutad oma krediidivõimalusi mitte ainult tarbimiseks, vaid ka investeerimiseks või säästmiseks. Näiteks kui kasutad oma krediitkaarti, et osta aktsiaid või hoiustada raha kõrge intressiga kontole, siis see näitab, et oled finantsiliselt teadlik ja nutikas.