Intressimäär on protsent, mida laenuandja nõuab laenuvõtjalt laenu kasutamise eest. See on peamine viis, kuidas laenuandjad teenivad raha laenude andmisest. Loe siit kuidas see mõjutab sinu laenu ja leia Eesti parimad pakkumised juba täna.
Intressimäär on finantstermin, mis mängib olulist rolli paljude rahaliste otsuste tegemisel, alates säästmisest ja investeerimisest kuni laenamiseni. Siin kirjutame põhjalikumalt, mis on see, kuidas see mõjutab rahalisi otsuseid ning millised on selle erinevad tüübid ja mõõtmisviisid.
See on protsentuaalne määr (%), mis näitab raha või kapitali lisandumist või kulutamist aja jooksul. Intressimäär võib olla fikseeritud või muutuv ning seda väljendatakse tavaliselt aastase protsendimäärana (APR).
Intressimäärasid on mitut tüüpi, sõltuvalt laenu tüübist ja tingimustest. Siin on mõned levinumad intressimäärad:
Intressimäära (IM) saab arvutada järgmiste valemite abil:
Mõlemal juhul pead teadma põhisummat, IM ja seotud ajaperioodi (nädalad, kuud, aastad jne).
EURIBOR (Euro Interbank Offered Rate) on intressimäär, mida Euroopa pangad kasutavad üksteisele laenamisel. See on üks olulisemaid viiteintressimäärasid Euroopas ja seda kasutatakse laialdaselt erinevate finantstoodete, näiteks hüpoteeklaenude ja ettevõtete laenude intressimäärade määramisel.
EURIBORi määrad arvutatakse iga päev ja need põhinevad Euroopa suurimate pankade poolt esitatud intressimääradel. Need on saadaval erinevate tähtaegade jaoks, alates ühe nädala kuni ühe aastani.
6-kuu EURIBOR on intressimäär, mida Euroopa pangad kasutavad laenude andmisel kuue kuu perioodiks. See on üks levinumaid määrasid ja seda kasutatakse sageli hüpoteeklaenude ja muude pikaajaliste laenude näiteks nagu kodulaen määramisel. EURIBORi määrad muutuvad iga päev vastavalt turutingimustele. Näiteks seisuga 16. august 2024 oli see 3.367%.
See on fundamentaalne finantsmõiste, mille mõistmine on oluline rahaliste otsuste tegemisel. Oluline on jälgida neid määrasid, sest need mõjutavad otseselt säästmist, investeerimist ja raha laenamist ning võivad mõjutada majandust laiemalt.
Intressimäärad on olnud oluline osa majandusest juba aastasadu. Tänapäeval elame madala intressidega keskkonnas, kus valitsuste ja institutsioonide laenamise kulud on madalamad kui ajalooline keskmine. Kuid kas teadsid, et intressimäärad on ka 670-aastase ajaloo madalaimad? Need on ajaloo jooksul oluliselt muutunud. Näiteks 1350. aastatel olid intressid märkimisväärselt kõrgemad kui tänapäeval.
Genova Vabariigis, mis sai Hispaania impeeriumi nooremaks partneriks, pakkusid Genova pangandusasutused Hispaania kuninglikule perekonnale krediiti ja regulaarset sissetulekut. Hollandi igaveste võlakirjade puhul, mis on võlakirjad ilma aegumiskuupäevata, oli 1640. aastaks Hollandi avaliku võla suhtes nii palju usaldust, et see võimaldas väljastada uusi võlakirju palju madalama intressiga – 5%.
Suurbritannia konsolideeris 1752. aastal kogu oma väljastatud võla üheks võlakirjaks, mida nimetatakse konsolideeritud 3,5% annuiteediks, et vähendada makstavat intressi. Viis aastat hiljem langes aastane määr 3% -ni.
Kõige kõrgemad intressid olid 1970. aastate lõpus, kui valitsus võitles naftahindade ja tõusvate palkade tõttu suure inflatsiooniga. Need tõusid ka 1990. aastate alguses 15% -ni, kui Ühendkuningriik püüdis hoida naela väärtust ERM-is ja vähendada inflatsiooni Lawsoni buumi ajal. Tänapäeval on need ajalooliselt madalad, mis peegeldab poliitilist ja majanduslikku olukorda maailmas.
Võrdle erinevate laenuandjate pakkumisi, näiteks laenkohe.ee lehel. Arvestada tuleb ka teiste laenuga seotud kuludega, nagu näiteks lepingutasu, haldustasu, kindlustusmakse jne.
See mõjutab otseselt laenu tagasimakse suurust. Mida kõrgem on intress, seda rohkem peab laenuvõtja laenu tagasi maksma.
Kõrgete intresside korral saavad säästjad rohkem tulu oma hoiustelt, madalate puhul on säästmine vähem tasuv.
Need määratakse tavaliselt riigi keskpanga poolt, kuigi kommertspankadel on teatud määral võimalus oma intresse kohandada.
Baasintressimäär on intressimäär, mille keskpank määrab kommertspankadele laenude andmiseks. See määr mõjutab kõiki teisi intresse majanduses.
See on olukord, kus laenuvõtja saab laenuandjalt raha selle asemel, et intressi maksta. Pigem ebatavaline olukord, mida mõned keskpangad on kasutanud majanduskasvu ergutamiseks.
Kui inflatsioon on kõrge, võivad keskpangad tõsta seda, et aeglustada majanduskasvu ja vähendada inflatsiooni. Kui inflatsioon on madal, võivad keskpangad seda langetada, et ergutada majanduskasvu.
Uuendatud: 19 august 2024
Toomas Mägi on Eesti sisulooja ja majandusteemadel ekspert, kes on omandanud suure populaarsuse oma teadmiste ja teavitustööga laenude ja majanduse valdkonnas. Ta on tuntud oma võime poolest keerukaid majanduslikke mõisteid lihtsustada ja neid laiemale publikule arusaadavaks muuta. Toomas Mägi sisulooming keskendub laenudele ja majandusele, pakkudes oma jälgijatele ja lugejatele põhjalikke selgitusi laenutoodete kohta, rahalise planeerimise strateegiatele ning majandusarengutele nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.
