Mis on intressimäär?
Intressimäär on finantstermin, mis mängib olulist rolli paljudes rahaliste otsuste tegemisel, alates säästmisest ja investeerimisest kuni laenamiseni. Siin kirjutame põhjalikumalt, mis on see, kuidas see mõjutab meie rahalisi otsuseid ning millised on selle erinevad tüübid ja mõõtmisviisid.
See on protsentuaalne määr (%), mis näitab raha või kapitali lisandumist või kulutamist aja jooksul. See võib olla kas raha teenimiseks (intress), näiteks hoiustel, või raha maksmiseks (intress), näiteks laenu tagasimaksmisel. See määrab, kui palju raha pead saama või tasuma, sõltuvalt laenu suurusest ja ajast.
Intressidmäärad Eestis 2023
| Laenuandja | Laenutoode | Intressimäär | Laenusumma | Laenuperiood | Lepingutasu |
|---|---|---|---|---|---|
| TF Bank | Väikelaen | alates 7,9% aastas | 1000 – 20000 € | 6 – 120 kuud | 2% laenusummast, min 35 € |
| Coop Pank | Väikelaen | alates 7,9% aastas | 300 – 25000 € | 6 – 120 kuud | 2% laenusummast, min 35 € |
| Ferratum | Krediidikonto | alates 24% aastas | 50 – 5000 € | 3 – 60 kuud | 0 € |
| Credit24 | Krediidikonto | alates 24% aastas | 50 – 5000 € | 3 – 60 kuud | 0 € |
| Creditea | Krediidikonto | alates 24% aastas | 100 – 5000 € | 3 – 60 kuud | 0 € |
| Clementer | Hüpoteeklaen | alates 10% aastas | 1000 – 100000 € | 3 – 120 kuud | 1% laenusummast |
Intressimäära erinevad tüübid
- Nominaalne: See on määr enne igasuguseid arvutusi või inflatsiooni arvestamist. See ei pruugi kajastada tegelikku tootlust ega kaotust.
- Efektiivne: Efektiivne määr arvestab nominaalset intressimäära, sagedust, millega intressi arvestatakse, ja mis tahes lisakulusid või teenustasusid. See annab täpsema pildi tegelikust intressikulust või -kasumist.
- Fikseeritud ja muutuv: Fikseeritudmäär jääb samaks näiteks kodulaenu või investeeringu kogu kestuse vältel, samas kui muutuv võib muutuda vastavalt turutingimustele või viiteintressimäärale.
Mõju finantsotsustele
- Säästmine: Kõrgemad intressid hoiustel tähendavad suuremat tulu säästjatele.
- Investeerimine: Madalamad intressid võivad stimuleerida investeeringuid, kuid kaasnevad riskid.
- Laenamine: Kõrgemad intressid laenudel suurendavad laenu tagasimaksmise kulusid, olgu siis selleks näiteks kiirlaen, väikelaen, krediidikonto või muu tarbimislaen.
- Hüpoteegid: See mõjutavab hüpoteegilaenude kulusid ja koduostjate otsuseid.
Intressimäärade jälgimine
- Keskpankade määr: Keskpangad mõjutavad majandust intressimääradega, mida nad seavad.
- Viiteintressimäär: Paljud laenud ja hoiused on seotud viiteintressimääraga, näiteks LIBOR või EURIBOR.
See on fundamentaalne finantsmõiste, mille mõistmine on oluline rahaliste otsuste tegemisel. Oluline on jälgida neid määrasid, sest need mõjutavad otseselt säästmist, investeerimist ja raha laenamist ning võivad mõjutada majandust laiemalt.
Kuidas arvutada intressimäära?
Intressimäära saab arvutada järgmiste valemite abil:
- Lihtsa intressi korral: Lihtne intressimäär = (Põhisumma * Intressimäär * Ajaperiood (aastad))/ 100 või Lihtne intressimäär = (PRT)/100.
- Koondintressi korral: Intressimäär = (Lihtne intress × 100)/ (Põhisumma × Aeg).
Mõlemal juhul pead teadma põhisummat, intressimäära ja seotud ajaperioodi (nädalad, kuud, aastad jne).
Ajalugu
Intressimäärad on olnud oluline osa majandusest juba aastasadu. Tänapäeval elame madala intressidega keskkonnas, kus valitsuste ja institutsioonide laenamise kulud on madalamad kui ajalooline keskmine. Kuid kas teadsid, et intressimäärad on ka 670-aastase ajaloo madalaimad? Need on ajaloo jooksul oluliselt muutunud. Näiteks 1350. aastatel olid intressid märkimisväärselt kõrgemad kui tänapäeval.
Genova Vabariigis, mis sai Hispaania impeeriumi nooremaks partneriks, pakkusid Genova pangandusasutused Hispaania kuninglikule perekonnale krediiti ja regulaarset sissetulekut. Hollandi igaveste võlakirjade puhul, mis on võlakirjad ilma aegumiskuupäevata, oli 1640. aastaks Hollandi avaliku võla suhtes nii palju usaldust, et see võimaldas väljastada uusi võlakirju palju madalama intressimääraga – 5%.
Suurbritannia konsolideeris 1752. aastal kogu oma väljastatud võla üheks võlakirjaks, mida nimetatakse konsolideeritud 3,5% annuiteediks, et vähendada makstavat intressi. Viis aastat hiljem langes aastane määr 3% -ni.
Kõige kõrgemad intressimäärad olid 1970. aastate lõpus, kui valitsus võitles naftahindade ja tõusvate palkade tõttu suure inflatsiooniga. Need tõusid ka 1990. aastate alguses 15% -ni, kui Ühendkuningriik püüdis hoida naela väärtust ERM-is ja vähendada inflatsiooni Lawsoni buumi ajal. Tänapäeval on need ajalooliselt madalad, mis peegeldab poliitilist ja majanduslikku olukorda maailmas.
KKK
Võrrelda erinevate laenuandjate pakkumisi, näiteks laenkohe.ee lehel. Arvestada tuleb ka teiste laenuga seotud kuludega, nagu näiteks lepingutasu, haldustasu, kindlustusmakse jne.
Uppdaterad: 4 detsember 2023
Toomas Mägi on Eesti sisulooja ja majandusteemadel ekspert, kes on omandanud suure populaarsuse oma teadmiste ja teavitustööga laenude ja majanduse valdkonnas. Ta on tuntud oma võime poolest keerukaid majanduslikke mõisteid lihtsustada ja neid laiemale publikule arusaadavaks muuta. Toomas Mägi sisulooming keskendub laenudele ja majandusele, pakkudes oma jälgijatele ja lugejatele põhjalikke selgitusi laenutoodete kohta, rahalise planeerimise strateegiatele ning majandusarengutele nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.