Hüpoteeklaen - laen kinnisvara tagatisel

Mis on hüpoteeklaen?

Hüpoteeklaen on tagatisega laen, mille tagatiseks on reeglina kinnisvara. See tähendab, et laenu saamiseks peate andma tagatiseks endale kuuluva kinnisvara, ja laenuandja annab hüpoteeklaenu vastavalt kinnisvara turuväärtusele. Tüüpiliselt on laenatav summa vahemikus 50-80% kinnisvara väärtusest.

Laenu kinnisvara tagatisel iseloomustab ka pikaajaline laenuperiood, mis võib ulatuda kuni 20 või isegi 30 aastani. Intressimäär sõltub laenuandjast, laenusummast, tagatise väärtusest ja su krediidivõimest, kuid võrreldes lühiajaliste laenudega on intress tunduvalt madalam.

Hüpoteeklaen aitab sul mitmeid ideid ellu viia, sa saad kasutada laenu erinevatel eesmärkidel, näiteks kodu ostmiseks, remondiks, äri arendamiseks või muudeks suuremateks kuludeks.

Hüpoteeklaenu kalkulaator

Leia parim hüpoteeklaen

Parima kinnisvaralaenu pakkumise leidmiseks on oluline võrrelda erinevaid laenuandjaid ja nende pakutavaid tingimusi. Mõned tegurid, mida peaksid arvestama, on järgmised:

• Laenusumma ja tagatise väärtus
• Intressimäär
• Lepingu sõlmimise tasu
• Tagasimakseperiood
• Maksegraafik

Parima hüpoteeklaenu pakkumise valimiseks peaksid arvutama oma krediidi kulukuse määra (KKM), mis näitab laenu tegelikku aastast maksumust koos kõigi lisatasudega. Mida madalam on KKM, seda soodsam on laen. Samuti peaksid valima sellise laenuandja ja tingimused, mis sobivad sinu rahaliste võimaluste ja eesmärkidega.

Taotle hüpoteeklaenu

Võrreldes teiste laenu tüüpidega erineb hüpoteeklaenu taotlemisprotsess. Laenu taotlemiseks pead järgima järgmisi samme:

1. Vali laenuandja ja laenupakkumine: võrdle erinevaid laenuandjaid ja nende tingimusi ning vali endale sobivaim.
2. Esita laenutaotlus: täida laenutaotlus veebis või pangakontoris ning lisa vajalikud dokumendid ja andmed. Oota laenuandja vastust ja esmast pakkumist. Kui saad positiivse vastuse, siis saad edasi minna lepingu sõlmimise juurde.
3. Sõlmi leping: loe hoolikalt läbi lepingu tingimused ja allkirjasta see digitaalselt või notari juures. Tasu lepingutasu ja muud vajalikud tasud. Samuti sea hüpoteek tagatiseks oleva kinnisvaraga notari juures või digitaalselt.
4. Saad raha kätte: peale lepingu sõlmimist ja hüpoteegi seadmist kantakse laenusumma sinu arvelduskontole.
5. Maksa laen tagasi: jälgi oma maksegraafikut ja tasu oma kuumaksed õigeaegselt.

Tingimused laenutaotlejale

Hüpoteeklaenu saavad taotleda nii eraisikud kui ka ettevõtted, kes soovivad laenata raha kinnisvara tagatisel. Laenu taotlemiseks pead üldiselt vastama järgmistele tingimustele:

Eraisikud

1. Kodakondsus või elamisluba: Laenutaotlejal peab olema Eesti Vabariigi kodakondsus, pikaajaline elamisluba või alaline elamisõigus.
2. Sissetulek: Minimaalne netosissetulek peab olema Tallinnas 800 € kuus ja Harjumaal või väljaspool 600 € kuus.
3. Likviidne tagatis: Laenutaotlejal peab olema likviidne tagatis, näiteks kinnisvara, mis jääb laenu tagatiseks.
4. Positiivne krediidiajalugu: Laenutaotlejal peab olema positiivne krediidiajalugu.
5. Stabiilne sissetulek: Laenutaotleja peab esitama dokumentaalsed tõendid stabiilse sissetuleku kohta.

Ettevõtted

• Ettevõtte asutamine: Ettevõte peab olema Eestis registreeritud ja tegutsema.
• Finantsaruanded: Esitada tuleb ettevõtte finantsaruanded, mis tõendavad ettevõtte majanduslikku stabiilsust ja maksevõimet.
• Tagatis: Laenu tagatiseks peab olema kinnisvara, mille turuväärtus vastab laenusummale. Tagatiseks võib olla mistahes krunt Eestis, sealhulgas ka metsamaa.
• Krediidiandja liikmelisus: Eelistatud on, kui ettevõte on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liige või omab Finance Estonia krediidiandjate ja -vahendajate Hea Tava märgist.

Vajalikud dokumendid hüpoteeklaenu taotlemiseks

Kui sa soovid taotled hüpoteeklaenu, siis tuleb sul esitada laenuandjale dokumente ja andmeid, mis võivad erineda sõltuvalt laenuandjast ja laenu eesmärgist, kuid enamasti on nõutavad dokumendid järgmised:

• Eraisikutele: isikut tõendav dokument, tulu- ja kohustuste deklaratsioon, pangakonto väljavõte viimase kuue kuu kohta, tagatise andmed ja dokumendid (näiteks ostu-müügileping või hindamisakt), elukindlustuspoliis (kui on nõutud).
• Ettevõtetele: ettevõtte registrikaart, majandusaasta aruanded viimase kahe aasta kohta, bilanss ja kasumiaruanne viimase kuue kuu kohta, pangakonto väljavõte viimase kuue kuu kohta, tagatise andmed ja dokumendid (näiteks ostu-müügileping või hindamisakt), äriplaan (kui on nõutud).

Hüpoteeklaenu taotlemine on seega protsess, mis nõuab hoolikat ettevalmistust ja dokumentide kogumist. See ei ole laen, mida saad taotleda vaid 15-minutiga.

Tavalised laenusummad

Tavaliselt jäävad laenusumma vahemikku 5 000 kuni 500 000 €. Mõnel juhul võib summa olla ka suurem või väiksem, kuid siiski ei tohi laenusumma ületada tagatise turuväärtuse teatud protsenti, milleks on enamasti 60% kuni 85%.

Summa valimisel arvesta oma rahaliste vajaduste ja võimalustega. Ära laena rohkem kui vajad ega rohkem kui suudad tagasi maksta. Samuti arvesta hüpoteeklaenu intressimäära, lepingutasu, tagasimakseperioodi ja muude kuludega, mis mõjutavad sinu kuumakset ja laenu kulukuse määra.

Tagasimaksed ja graafikud

Laenu tagasimaksmine toimub tavaliselt graafiku alusel, mis võib olla kas annuiteetgraafik või võrdsete suuruste põhiosade graafik.

• Annuiteetgraafiku korral on igakuine laenumakse ühesuurune. See tähendab, et laenu tagasimaksmist alustades on suurem osa maksest intressid ja aja jooksul suureneb põhiosa osakaal.
• Võrdsete suurusega põhiosade graafiku puhul maksate iga kuu sama suurust põhiosa, kuid kuna intress arvutatakse järelejäänud laenusummalt, siis on esimesed maksed suuremad ja ajapikku muutuvad väiksemaks.

Mis saab kui tekib probleeme hüpoteeklaenu tagasimaksete tegemisega? 

Hüpoteeklaenu tagasi maksmata jätmine võib kaasa tuua tõsiseid tagajärgi nii sinu kui ka sinu tagatise jaoks. Kui sa ei suuda laenu tagasi maksta, siis võib laenuandja:

• Nõuda laenu ennetähtaegset tagasimaksmist
• Realiseerida tagatise, mis tähendab, et laenuandja müüb tagatiseks oleva kinnisvara maha, et katta laenukulud.
• Ja muidugi mõjutab hüpoteeklaenu mitte tagasimaksmine sinu krediidireitingut.

Seega on laenu tagasi maksmata jätmine on seega väga riskantne ja ebasoovitav.

Lahendused makseraskuste puhul

Kui sul tekivad raskused laenumaksetega, siis peaksid esimesel võimalusel pöörduma oma laenuandja poole ja otsima lahendusi. Võimalikud lahendused võivad olla näiteks:

• Maksepuhkus
• Laenuperioodi pikendamine
• Laenu refinantseerimine
• Lisa sissetuleku otsimine

Hüpoteeklaen ettevõttele

Nagu me eelnevat juba mainisime, siis saavad ka ettevõtted taotleda laenu kinnisvara tagatisel, kui nad vastavad laenuandja nõuetele. Ettevõtted võivad vajada seda laenu näiteks oma äritegevuse arendamiseks, investeerimiseks, varasemate laenukohustuste ühendamiseks või muudeks suuremateks väljaminekuteks. Selleks peavad firmad esitama laenuandjale oma ettevõtte andmed ja dokumendid, samuti tagatise andmed ja dokumendid ning firma omanikud peavad käendama laenu.

Hüpoteeklaen vs kodulaen – mis vahe neil on?

Mõlemad laenud on kinnisvara tagatisega, kuid kodulaenu ja hüpoteeklaenu peamine erinevus seisneb nende sihtotstarbes:

• Kodulaen on mõeldud spetsiifiliselt kodu ostmiseks, ehitamiseks või renoveerimiseks. See on laen, mille puhul raha kasutamine on tavaliselt piiratud kinnisvaraga seotud kulutustega.
• Hüpoteeklaen on aga laiem mõiste, mis tähendab laenu kinnisvara tagatisel, kuid selle kasutamise otstarve ei ole piiratud. Hüpoteeklaenu võib kasutada mistahes eesmärgil, näiteks võlgade konsolideerimiseks, äriinvesteeringuteks või isiklikeks kulutusteks.

Kaasomand ja hüpoteeklaen

Kaasomand on omandi liik, kus ühine asi (nt kinnisvara) kuulub kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades. Kaasomand võib tekkida näiteks pärimisel, mitmele isikule vara tagastamisel või ühe kinnistu ostmisel mitme isiku poolt.

Kaasomandi ostmine või müümine on keerulisem kui korteriomandi puhul. Sellist vara ostes pead arvestama, et pank ei pruugi kasutuskorra puudumisel kodulaenu anda, mistõttu võib juhtuda, et sa pead kogu summa tasuma omafinantseeringuga.

Kui kaasomandi kasutamine on notariaalse kasutuskorraga kokku lepitud, siis on ka pank valmis kindlamalt laenu andma. Notariaalne kasutuskord näitab ära, milline osa kinnisasjast on ühe või teise kaasomaniku ainukasutuses ning millised osad kinnistust jäävad ühiskasutusse. See kokkulepe vormistatakse notari juures ning kantakse kinnistusraamatusse.

Kui kaalud kaasomandis oleva korteriomandi või kinnistu soetamist pangalaenuga, on oluline teha kindlaks, kas notariaalne kasutuskord on olemas ning kas see on kantud kinnistusraamatusse.