Mis on eraisiku pankrot?

Eraisiku pankrot ehk füüsilise isiku pankrot on kohtuotsusega väljakuulutatud eraisikust võlgniku maksejõuetus. Maksejõuetus on püsiv suutmatus oma võlgu tasuda. Pankrotiavalduse võivad kohtule esitada nii võlgnik kui ka võlausaldaja, kuid menetluskulud peab tasuma võlgnik. Pankrotimenetluse käigus rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvelt ning võlgnik vabastatakse kohustustest.

Eraisiku pankrot ei ole aga lihtne ega kiire lahendus ning see toob kaasa mitmeid tagajärgi, nagu näiteks krediidivõime kaotus, vara realiseerimine, sissetuleku piiramine jne. Eraisiku pankrot sobib eelkõige neile, kes on tõsistes raskustes oma võlgade tasumisega ning kellel ei ole muud väljapääsu.

Kuidas vältida eraisiku pankrotti?

Eraisiku pankroti vältimiseks on oluline hoida oma rahaline olukord kontrolli all ning vältida liigset võlgu elamist. Kui sul on juba tekkinud võlgnevusi, siis peaksid tegema kõik endast oleneva, et neid tasuda või ajastada. Mõned nõuanded eraisiku pankroti vältimiseks on:

• Koosta eelarve ja jälgi oma sissetulekuid ja väljaminekuid. Tee kindlaks, kui palju saad iga kuu säästa või võlgadele maksta.
• Võta ühendust oma võlausaldajatega ja proovi leida nendega kokkuleppeid maksegraafikute, intresside või viiviste osas. Võlausaldajad on sageli nõus paindlikumaks muutuma, kui näitad oma maksetahtlikkust ja ausust.
• Kasuta ära võlanõustamise teenuseid, mis aitavad sul oma võlgu hallata ja leida lahendusi. Võlanõustajad saavad sind aidata ka pankrotimenetluse ettevalmistamisel, kui see on vältimatu.
• Väldi uute laenude võtmist, eriti kiirlaene ja krediitkaarte, mis suurendavad sinu võlakoormat ja intressikulusid. Kui pead siiski laenama, siis tee seda ainult hädavajalikuks otstarbeks ja väikseima summa ulatuses.
• Otsi võimalusi oma sissetulekute suurendamiseks või kulude vähendamiseks. Näiteks võid proovida leida lisatööd, müüa oma mittevajalikku vara, taotleda toetusi või soodustusi, üürida välja oma eluruumi osa jne.
• Kaalu ka teisi alternatiive pankrotile, nagu näiteks laenude ühendamine, maksehäireregistrist kustutamine, kohtuvälise kokkuleppe sõlmimine jne.

Kuidas taotleda eraisiku pankrotti?

Eraisiku pankroti taotlemiseks pead järgima järgmisi samme:

• Esita oma elukohajärgsele maakohtule pankrotiavaldus. Avalduses pead tõestama oma maksejõuetust, selgitades selle põhjuseid, oma rahalist seisukorda ja võlgnevuste nimekirja. Lisaks pead märkima kõik endale kuuluvad varad ning tasuma 10-eurose riigilõiv avalduse esitamiseks.
• Oota kohtu otsust, kas võtta sinu avaldus menetlusse või mitte. Kui kohus võtab sinu avalduse menetlusse, siis nimetab ta 10 päeva jooksul ajutise pankrotihalduri, kes selgitab välja sinu vara, kohustused ja pankrotimenetluse kulud.
• Võta osa kohtuistungist, kus kuulatakse ära sinu, võlausaldajate ja ajutise pankrotihalduri seisukohad. Pärast istungit otsustab kohus, kas rahuldada sinu pankrotiavaldus või mitte. Kui kohus rahuldab sinu avalduse, siis kuulutab ta sinu pankroti välja. Kui kohus ei rahulda sinu avaldust, siis jätab ta selle rahuldamata.
• Jälgi pankrotimenetluse edasist käiku, mis hõlmab sinu vara realiseerimist ja võlausaldajate nõuete rahuldamist. Samuti pead osalema võlgade vabastamise menetluses, mis kestab tavaliselt 3 aastat ja mille jooksul pead täitma teatud tingimusi ja kohustusi.

Mis juhtub varaga pankrotimenetluses?

Pankrotimenetluses kaotad sa oma vara üle kontrolli ja õigused. Sinu vara muutub pankrotivaraks, mida haldab pankrotihaldur. Pankrotihaldur on kohustatud sinu vara võimalikult tulusalt realiseerima ehk müüma ja sellest saadud raha eest rahuldama võlausaldajate nõudeid. Pankrotivara hulka kuulub kogu sinu vara, mis on olemas pankroti väljakuulutamise hetkel või tekib pärast seda.

Pankrotivara hulka ei kuulu aga sinu isiklikud asjad, mis on vajalikud sinu ja su perekonna igapäevaseks eluks, näiteks riided, mööbel, toidunõud jne. Samuti ei kuulu pankrotivara hulka sinu töötasu, pension, toetus või muu sissetulek, millest pead elama ja täitma oma kohustusi võlgade vabastamise menetluses.

Pankrotihalduril on õigus nõuda sinult teavet ja dokumente sinu vara kohta ning kontrollida sinu eluruume ja kinnisasju. Kui sa varjad oma vara või takistad selle realiseerimist, siis võib see mõjutada sinu võlgade vabastamist.

Mida tähendab pankrotivara realiseerimine?

Pankrotivara realiseerimine tähendab pankrotihalduri poolt sinu vara müümist või muul viisil rahaks tegemist. Pankrotihaldur peab realiseerima sinu vara võimalikult kiiresti ja tulusalt, et katta pankrotimenetluse kulud ja rahuldada võlausaldajate nõuded. Vara realiseerimine peab toimuma avalikul enampakkumisel või muul läbipaistval ja ausal viisil. Selleks on pankrotihaldur kohustatud arvestama sinu vara turuväärtusega.

Samuti on pankrotihaldur kohustatud teavitama sind ja võlausaldajaid vara realiseerimise viisist ja tingimustest. Pankrotihaldur annab aru kohtule ja võlausaldajatele vara realiseerimise tulemustest.

Mis on võlgade vabastamise menetlus?

Võlgade vabastamise menetlus on menetlus, mis võimaldab eraisikul pärast pankrotimenetlust vabaneda oma kohustustest, mida ei ole pankrotimenetluses rahuldatud. Võlgade vabastamise menetlus kestab tavaliselt 3 aastat ja selle jooksul peab võlgnik täitma teatud tingimusi ja kohustusi, näiteks:

• Tegelema mõistliku tulutoova tegevusega või otsima sellist tegevust aktiivselt
• Täitma oma kohustusi perekonna ees
• Tasuma oma jooksvaid võlgnevusi
• Mitte võtma uusi laene ega kohustusi ilma kohtu loata
• Andma kohtule ja usaldusisikule teavet oma varalise ja sotsiaalse olukorra kohta
• Järgima kohtu ja usaldusisiku juhiseid ja nõudeid

Võlgade vabastamise menetlust juhib usaldusisik, kes on kohtu poolt määratud isik, kes kontrollib võlgniku tegevust ja vara ning esindab võlausaldajate huve. Usaldusisik peab arvestama võlgniku vara ja sissetulekut ning määrama võlgnikule igakuise makse, millest osa läheb võlausaldajatele. Usaldusisik peab aru andma kohtule ja võlausaldajatele võlgniku olukorrast ja maksetest.

Kui võlgnik täidab kõiki tingimusi ja kohustusi, siis lõpeb võlgade vabastamise menetlus edukalt ja võlgnik vabaneb oma kohustustest. Kui võlgnik rikub tingimusi ja kohustusi, siis lõpeb menetlus ebaõnnestunult ja võlgnik jääb oma kohustuste juurde. Kohtul on õigus pikendada või lühendada menetlust sõltuvalt asjaoludest.