Creditinfo ja taustakontroll

Pangad saavad informatsiooni taustakontrolliks erinevatest allikatest, näiteks Creditinfo Eesti AS, Maksu- ja Tolliamet, Riigi Infosüsteemi Amet ja Eesti Pangaliit. Need allikad võimaldavad pangal hinnata ja vaadata kliendi krediidivõimekust, maksehäireid, maksuvõlgu, majandusaasta aruandeid ja kontonumbreid. Taustakontrolli tegemiseks kasutatakse ka krediidiskoori, mis on arvuline näitaja, mis iseloomustab kliendi maksevõimetuse tekkimise tõenäosust.

Creditinfo

Creditinfo Eesti AS on Eesti suurim äriinfo andmebaas, mis kogub ja töötleb ettevõtete ja eraisikute krediidireitinguid, maksehäireid, raporteid ja seotud isikuid. Creditinfo Eesti AS on osa rahvusvahelisest krediidibüroode kontsernist Creditinfo Group.

Creditinfo Eesti AS pakub erinevaid teenuseid nii laenuandjatele kui ka laenutaotlejatele, näiteks:

  • Minu Creditinfo – veebikeskkond eraisikutele, kus saad vaadata oma maksehäireid ja krediidiskoori ning näha ka seda, kes on kontrollinud sinu tausta.
  • Maksehäireregister – Eesti ainus järjepidevat ja kvaliteetset võlainfot koondav register, kuhu on sisestatud ligi 1,8 miljonit unikaalset maksehäiret nii ettevõtete kui ka eraisikute kohta.
  • Krediidireiting – numbriline hinnang maksevõimekusele skaalal 0-1000, mis põhineb avalikel andmetel nagu maksuvõlad, maksehäired, finantsandmed jms.
  • Krediidiraport – ülevaade ettevõtte või eraisiku taustast, maksekäitumisest ja krediidivõimekusest, mis sisaldab krediidireitingut, üldist krediidihinnangut, rahvastikuregistri infot, maksehäireregistri infot, maksuvõlgade kogusaldo jms.
  • Turunduse nimekirjad – valik ettevõtteid või eraisikuid vastavalt erinevatele filtritele (nt tegevusala, asukoht, käive, töötajate arv jms), mida saab kasutada turunduseesmärkidel.
Creditinfo ja taustakontroll

Taustakontroll

Pangad on kohustatud enne laenupakkumise koostamist teostama taustakontrolli, et hinnata laenutaotleja krediidivõimekust ja maksekäitumist. Taustakontrolli käigus kontrollitakse järgmisi asju:

  • Laenutaotleja isikuandmed ja kodakondsus. Pangad nõuavad üldiselt, et sa oleks vähemalt 18-aastane Eesti kodanik või alaline elanik. Selleks tuleb sul esitada kehtiv isikut tõendav dokument (ID-kaart, pass või juhiluba) ja e-posti aadress.
  • Laenutaotleja sissetulek ja väljaminekud. Sul peab olema regulaarne ja piisav sissetulek, mis võimaldaks sul laenu tagasi maksta. Selleks pead esitada oma pangakonto väljavõte viimase 6 kuu kohta, kus on näha laekumised ja väljamaksed. Pangad arvestavad ka laenutaotleja olemasolevaid kohustusi, nagu teisi laene, järelmakse, liisinguid, elatiseid jms.
  • Laenutaotleja maksehäired ja maksuvõlad. Pangad kontrollivad, kas sul on aktiivseid maksehäireid või maksuvõlgu, mis näitavad sinu halba krediidiajalugu. Selleks tehakse päring Creditinfo Eesti AS andmebaasi, mis on ametlik maksehäireregistri haldaja Eestis. Pangad vaatavad ka laenutaotleja krediidiskoori, mis on numbriline hinnang sinu maksevõimekusele skaalal 0-1000.

Taustakontrolli tulemuste alusel otsustab pank, kas anda sulle laenu või mitte, ning millised on laenu tingimused (intressimäär, lepingutasu jms). Taustakontrolli tegemine on kasulik nii pangale kui ka laenutaotlejale, sest see aitab vältida võlgnevusi ja probleeme tulevikus. Kiirlaenude ja SMSlaenude algusajal ei olnud taustakontroll kohustuslik ja see tõi kaasa ülelaenamise, sest uue laenu taotlemine oli lihtne. Riik on seadnud taustakontolli kohustuse laenusaaja kaitseks.

Taustakontrolli kestvus ja vajalikkus

Pankade taustakontrolli kestus sõltub panga enda protseduuridest ja sellest, kui kiiresti saavad nad vajalikud andmed teistelt asutustelt, nagu Krediidiinfo, Maksu- ja Tolliamet või Kaitsepolitseiamet. Üldiselt võib pankade taustakontroll kesta mõnest päevast kuni nädalani, kuid mõnel juhul võib see võtta ka kauem aega. Kui sul on kiire, võid pangast alguses uurida, kui kaua nende taustakontroll tavaliselt aega võtab ja kas saad midagi teha selle kiirendamiseks. Laenuasutused kirjutavad tihti ka enda kodulehel, kui kaua võtab nende laenutaotluse tegemine aega.

Kokkuvõte

Taustakontroll ei ole alati vajalik, kuid see on kasulik nii laenuandjale kui laenusaajale. Taustakontroll aitab hinnata laenusaaja maksevõimekust ja krediidiriski ning vältida võimalikke probleeme tulevikus. Taustakontrolli tegemata jätmine võib viia olukorrani, kus laenu saab inimene, kes ei ole võimeline seda tagasi maksma. Taustakontrolli ulatus ja meetodid sõltuvad laenuandja nõuetest ja tingimustest. Mõned laenuandjad teevad ainult maksehäirete kontrolli, teised aga küsivad ka konto väljavõtet, karistusregistri päringut või sotsiaalmeedia profiili.

Taustakontroll ei mõjuta otseselt su krediidiskoori, kuid see mõjutab su krediidivõimalusi. Kui laenuandja teeb sinu kohta taustakontrolli, siis see ei jää Creditinfo Eesti AS andmebaasi ega mõjuta su krediidireitingut. Kuid kui laenuandja saab teada, et sul on maksehäireid või maksuvõlgu, siis see vähendab tõenäoliselt sinu laenu saamise tõenäosust või suurendab laenuintressi. Seega on oluline hoida oma maksekäitumine korras ja vältida võlgnevusi.

Uppdaterad: 23 oktoober 2023