Pangad saavad informatsiooni taustakontrolliks erinevatest allikatest, näiteks Creditinfo Eesti AS, Maksu- ja Tolliamet, Riigi Infosüsteemi Amet ja Eesti Pangaliit. Need allikad võimaldavad pangal hinnata ja vaadata kliendi krediidivõimekust, maksehäireid, maksuvõlgu, majandusaasta aruandeid ja kontonumbreid. Taustakontrolli tegemiseks kasutatakse ka krediidiskoori, mis on arvuline näitaja, mis iseloomustab kliendi maksevõimetuse tekkimise tõenäosust.
Creditinfo Eesti AS on Eesti suurim äriinfo andmebaas, mis kogub ja töötleb ettevõtete ja eraisikute krediidireitinguid, maksehäireid, raporteid ja seotud isikuid. Creditinfo Eesti AS on osa rahvusvahelisest krediidibüroode kontsernist Creditinfo Group.
Creditinfo Eesti AS pakub erinevaid teenuseid nii laenuandjatele kui ka laenutaotlejatele, näiteks:
Pangad on kohustatud enne laenupakkumise koostamist teostama taustakontrolli, et hinnata laenutaotleja krediidivõimekust ja maksekäitumist. Taustakontrolli käigus kontrollitakse järgmisi asju:
Taustakontrolli tulemuste alusel otsustab pank, kas anda sulle laenu või mitte, ning millised on laenu tingimused (intressimäär, lepingutasu jms). Taustakontrolli tegemine on kasulik nii pangale kui ka laenutaotlejale, sest see aitab vältida võlgnevusi ja probleeme tulevikus. Kiirlaenude ja SMSlaenude algusajal ei olnud taustakontroll kohustuslik ja see tõi kaasa ülelaenamise, sest uue laenu taotlemine oli lihtne. Riik on seadnud taustakontolli kohustuse laenusaaja kaitseks.
Pankade taustakontrolli kestus sõltub panga enda protseduuridest ja sellest, kui kiiresti saavad nad vajalikud andmed teistelt asutustelt, nagu Krediidiinfo, Maksu- ja Tolliamet või Kaitsepolitseiamet. Üldiselt võib pankade taustakontroll kesta mõnest päevast kuni nädalani, kuid mõnel juhul võib see võtta ka kauem aega. Kui sul on kiire, võid pangast alguses uurida, kui kaua nende taustakontroll tavaliselt aega võtab ja kas saad midagi teha selle kiirendamiseks. Laenuasutused kirjutavad tihti ka enda kodulehel, kui kaua võtab nende laenutaotluse tegemine aega.
Taustakontroll ei ole alati vajalik, kuid see on kasulik nii laenuandjale kui laenusaajale. Taustakontroll aitab hinnata laenusaaja maksevõimekust ja krediidiriski ning vältida võimalikke probleeme tulevikus. Taustakontrolli tegemata jätmine võib viia olukorrani, kus laenu saab inimene, kes ei ole võimeline seda tagasi maksma. Taustakontrolli ulatus ja meetodid sõltuvad laenuandja nõuetest ja tingimustest. Mõned laenuandjad teevad ainult maksehäirete kontrolli, teised aga küsivad ka konto väljavõtet, karistusregistri päringut või sotsiaalmeedia profiili.
Taustakontroll ei mõjuta otseselt su krediidiskoori, kuid see mõjutab su krediidivõimalusi. Kui laenuandja teeb sinu kohta taustakontrolli, siis see ei jää Creditinfo Eesti AS andmebaasi ega mõjuta su krediidireitingut. Kuid kui laenuandja saab teada, et sul on maksehäireid või maksuvõlgu, siis see vähendab tõenäoliselt sinu laenu saamise tõenäosust või suurendab laenuintressi. Seega on oluline hoida oma maksekäitumine korras ja vältida võlgnevusi.
Uppdaterad: 23 oktoober 2023
Toomas Mägi on Eesti sisulooja ja majandusteemadel ekspert, kes on omandanud suure populaarsuse oma teadmiste ja teavitustööga laenude ja majanduse valdkonnas. Ta on tuntud oma võime poolest keerukaid majanduslikke mõisteid lihtsustada ja neid laiemale publikule arusaadavaks muuta. Toomas Mägi sisulooming keskendub laenudele ja majandusele, pakkudes oma jälgijatele ja lugejatele põhjalikke selgitusi laenutoodete kohta, rahalise planeerimise strateegiatele ning majandusarengutele nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.